Uuring: ligi pool noortest peaks nutitelefonist ja sotsiaalmeediast loobumist kõige keerulisemaks

Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgub, et 48% Eesti 14–19-aastastest noortest peaks kuuks ajaks kõige keerulisemaks loobuda nutitelefonist ja sotsiaalmeediast. Õpilaste vaimse heaoluga tegeleva algatuse Helge Kool juhataja Marko Rillo sõnul tasub tulemust vaadata laiemalt, sest telefon on noore jaoks ühtaegu suhtlusvahend ja praktiline abiline igapäevastes tegemistes.

Uuringus paluti noortel valida kuue võimaluse seast üks, millest oleks kõige raskem kuuks ajaks loobuda. Nutitelefoni ja sotsiaalmeedia valis 48% vastanutest, sõpradega silmast silma kohtumise 18%, videomängud 17% ja sportimise 8%.

Nutiseadmete roll noorte elus ei piirdu meelelahutuse ega sotsiaalmeediaga. Telefoni abil saab hoida sõpradega sidet, õppida, luua ning ühiseid tegevusi planeerida. Seetõttu võib mõte ühest kuust ilma telefonita tähendada noore jaoks loobumist korraga mitmest harjumuspärasest võimalusest, mitte lihtsalt vähem ekraaniaega.

Telefoni olulisust aitab Rillo sõnul mõista ka see, kuidas on muutunud sõpradega suhtlemise viisid. „Tegelikult ei trüki noored üksteisele ainult sõnumeid, vaid väga levinud on ka häälsõnumid ja videokõned. Näiteks häälsõnumi puhul ei pea kogu aeg ekraani vaatama: vajutad mikrofonile, räägid kaks minutit ja kuulad, mida teine sulle vastu räägib. Selliselt on võimalik sõpradega sidet hoida ka harvem päriselus kohtudes,“ kirjeldas Rillo.

Uuringus ilmnesid erinevused ka tüdrukute ja poiste vastustes. Tüdrukutest nimetas nutitelefonist ja sotsiaalmeediast loobumist kõige raskemaks 58%, poistest 34%. Poiste seas oli peaaegu sama levinud vastus videomängudest loobumine, mille valis 32%, tüdrukutest aga 7%.

„Tänased 14–19-aastased olid 2020. aasta kevadel umbes 7–13-aastased. Nad kogesid juba koolieas aega, mil võimalusi sõpradega silmast silma kohtuda oli vähem ning digivahendid aitasid omavahel sidet hoida. Võimalik, et vastustes peegeldub ka see kogemus. Kui noor mõtleb kuule ilma telefonita, võib ta mõelda ühtlasi sellele, kuidas ta sel ajal sõpradega suhtleks ja nende tegemistega kursis oleks,“ selgitas Rillo.

Samsungi Solve for Tomorrow programmi eestvedaja Egle Tamelyte sõnul on uuring osa programmi laiemast eesmärgist mõista, milline roll tehnoloogial noorte igapäevaelus juba on, ning innustada neid kasutama oma digioskusi teadlikult ka ühiste eesmärkide ja ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks.

„Tehnoloogia saab aidata sõpradel oma plaane ellu viia. Selleks võib olla ühine liikumisväljakutse või lahendus, mis aitab koolis asju jagada ja uuesti kasutusse võtta. Noored tunnevad oma sõpruskonna vajadusi ning saavad ise välja pakkuda ideid, mis muudaksid nende igapäevaelu paremaks,“ sõnas Tamelyte.

Tänavu kuuendat korda toimuv Samsungi koolinoorte ideekonkurss Solve for Tomorrow kutsub 9.–12. klassi õpilasi pakkuma tehnoloogiapõhiseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Oodatud on ideed, mis aitaksid muuta liikumist kaasavamaks ja kättesaadavamaks või vähendada jäätmeid, säästa ressursse ja soodustada vastutustundlikumat tarbimist.

Samsungi eesmärk on taoliste algatustega toetada ühsikondlikku arengut ja eriti noori, kes loovad meie tulevikumaastikku. Ettevõtte panus programmi hõlmab lisaks auhindadele mentorite ja koolituste tuge ning noorte hoiakuid kaardistavat uuringut, mis aitab tuua avalikku arutellu noorte jaoks olulisi teemasid.

Samsungi tellitud uuringu viis augustis läbi Norstat. Uuringus osales 314 Eesti 14–19-aastast noort.