Jaanuar polegi esikohal! GYM Eesti tegevjuht paljastab, mis kuul on jõusaalid kõige rahvarohkemad

GYM Eesti tegevjuhi Ats Lahi sõnul jõuab noori jõusaalidesse üha rohkem ning telefonist kättesaadav info on muutnud alustamise lihtsamaks. Samsungi Solve for Tomorrow ideekonkursi žüriisse kuuluva Lahi hinnangul võimaldab tehisaru treenida ka varasema kogemuseta, kuid muudab ühtlasi seda, mida inimesed treenerilt ootavad.

Kuigi võiks arvata, et kõige rohkem inimesi jõuab jõusaali jaanuarikuiste uusaastalubastuste järel, saabub GYMi klubides kõige rahvarohkem aeg Lahi sõnul hoopis märtsis. „Jaanuaris ja veebruaris liituvad uusaastalubaduse andnud inimesed ning märtsis püsib veel lootus suveks vormi saamisest. Sel perioodil on külastusi kõige rohkem. Kui ilmad ilusamaks lähevad, hakkab saalis käimine vähenema,“ rääkis Lahi.

Aastaajast sõltumata toovad saali uusi tulijaid ka sotsiaalmeediast leitud eeskujud. Lahi on märganud, et noori treenijaid on juurde tulnud ning harjutuste kohta kättesaadav info on andnud neile rohkem julgust iseseisvalt alustada. Soov kiiresti eeskujuga sarnaseid tulemusi saavutada võib aga saada komistuskiviks.

„Kui treeninguid alustatakse kohe väga suurel koormusel ja puhkepäevasid endale ei lubata, siis kasvab ka oht, et kehale tekib ülekoormus ning esialgne motivatsioon kaob. Alguses võib täiesti piisata kahest-kolmest treeningust nädalas. Eesmärk tasub jagada väiksemateks osadeks, et edasiminek oleks jõukohane,“ selgitas Lahi.

Kõigile ühesugusest kavast enam ei piisa

Jõukohase treeningplaani leidmiseks on algajal praegu märksa rohkem võimalusi kui ajal, mil Lahi ise 21 aastat tagasi jõusaalis alustas. Sel ajal otsiti eeskujusid ajakirjadest ja kulturistide piltidelt. Arnold Schwarzeneggeri foto võis anda sihi, kuid teekond selleni tuli suuresti endal välja mõelda.

Nüüd leiab telefonist harjutuste õpetused ning tehisarult saab küsida abi treeningute kavandamiseks. Lahi hinnangul on selle toel võimalik alustada ka varasema treeningukogemuseta, kui saadud infot kriitiliselt hinnata ja enda tegevust analüüsida.

„Varem müüdi palju kõigile ühesuguseid treening- ja toitumiskavasid. Täna saab tehisarule kirjeldada oma koormust, kasutatud raskusi ja seda, kuidas treening läks, ning selle põhjal kava kohandada. Usun, et universaalsete kavade müümise aeg on möödas,“ märkis Lahi.

See muudab tema sõnul ka treenerite tööd. Hea personaaltreeneri väärtus ulatub kava koostamisest kaugemale: ta jälgib harjutuste sooritamist ning arvestab inimese vajaduste ja enesetundega. „Treener saab märgata tehnikas nüansse ja anda personaalset tagasisidet. Lisaks on oluline inimlik pool. Mõnikord on lihtsalt hea tulla trenni, kus keegi sind innustab, kuulab ära ja arvestab sellega, kuidas sul parasjagu läheb,“ ütles ta.

Sarnast tuge võib pakkuda sõpruskond. Lahile endale on just koos treenimine olnud üks olulisemaid põhjusi, miks on saalis käimine püsinud harjumusena üle kahe aastakümne. Selleks ei pea kõik olema sama tugevad ega treenima sama eesmärgi nimel. „Oluline on, et oleks seltskond, kellega koos käia ja kohal olla. Mõne sõbraga tekib ka väike võistlusmoment, mis annab hoogu juurde. Minu jaoks on just kogukond aidanud treenimist pika aja jooksul jätkata,“ märkis GYM Eesi tegevjuht.

Ka tehnoloogia saab tema sõnul seda ühist tegemist toetada. Treeningurakendus aitab tehtut üles märkida ja edusamme märgata, nutikell tuletab liikumist meelde ning saavutuste jagamine sõpradega lisab mängulisust. Nii võib telefonist olla abi ka pärast seda, kui esialgne treeninguõhin on vaibunud.

Lahi mõtteid totetavd ka uuringutulemused. Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud küsitluses nimetas 32% Eesti 14-19-aastastest noortest regulaarset trenniskäimist harjumusena, mida tehnoloogia aitab kujundada. Spordiga tegelevatest noortest tõi 46% ühe treeningumotivaatorina välja võimaluse sõpradega aega veeta.

„Nutikell võib trenni meelde tuletada, kuid sageli on just sõber see, kes päriselt liikuma paneb. Meie uuring näitab, et noorte jaoks on treenimine ka koosolemise viis. Just siin võiks tehnoloogiast abi olla: mitte ainult edusammude mõõtmisel, vaid ka selles, et sõpradel oleks lihtsam koos liikuda ja üksteist järjepidevalt innustada. Solve for Tomorrow programmis julgustasime noori selliseid igapäevaseid vajadusi märkama ja neile ise lahendusi leidma,“ ütles Samsungi Solve for Tomorrow programmi eestvedaja Egle Tamelyte.

Tänavu kuuendat korda toimuv Samsungi koolinoorte ideekonkurss Solve for Tomorrow kutsus 9.–12. klassi õpilasi pakkuma tehnoloogiapõhiseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele.

Samsungi eesmärk on taoliste algatustega toetada ühsikondlikku arengut ja eriti noori, kes loovad meie tulevikumaastikku. Ettevõtte panus programmi hõlmab lisaks auhindadele mentorite ja koolituste tuge ning noorte hoiakuid kaardistavat uuringut, mis aitab tuua avalikku arutellu noorte jaoks olulisi teemasid.

Samsungi tellitud uuringu viis augustis läbi Norstat. Uuringus osales 314 Eesti 14–19-aastast noort.