Uuring: maal elavad noored veedavad nutiseadmes vähem aega kui linnanoored

Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgub, et maal elavad Eesti 14–19-aastased noored veedavad telefonis või tahvelarvutis vähem aega kui linnades elavad eakaaslased. Õpilaste vaimse heaoluga tegeleva algatuse Helge Kool asutaja Kersti Peenema sõnul tasub telefoniharjumustest rääkides pöörata tähelepanu sellele, milleks noor seadet kasutab ja kuidas tehnoloogia tema huvisid toetada saab.

Kui külades, alevites ja alevikes veedab telefonis või tahvelarvutis üle nelja tunni päevas ligi pool vastanutest (47%), siis linnades on sellise kasutusajaga noorte osakaal ligikaudu 62%.

„Küsimus ei ole ainult selles, kas telefoni kasutatakse palju või vähe, vaid selles, mida nutiseadmetes tehakse ja kuidas neid mõistlikumalt kasutada. Me alles kujundame häid kasutusharjumusi ning noored vajavad selle tuge,“ ütles Peenema.

Uuring näitab ka, et peredes on noorte ekraaniaja jälgimise ja sellest rääkimise praktika erinev. 9% noortest ütles, et on telefonis veedetud aega vanemate eest sageli varjanud ning 37% on seda teinud mõnikord. 14–16-aastaste seas on seda vähemalt mõnikord teinud üle poole vastanutest. Samal ajal märkis 26% kõigist vastanutest, et nende vanemad ekraaniaega ei jälgi.

„Esimene asi, mida inimene ise teha saab, on vaadata telefonist järele, kuhu tema ekraaniaeg kulub, sest ei maksa unustada, et lisaks sotsiaalmeedias kerimisele saab telefon toetada nii õppeprotsessi kui ka loomingulisi tegevusi. Näiteks saab noor õppevideo järgi kitarrimängu harjutada, telefonikaameraga ilusaid hetki jäädvustada või tehisaru abil uusi teadmisi omandada.“

Peenema märkis, et telefoniharjumusi arutades saab lapsevanem võtta lähtekohaks noore huvid ning otsida koos temaga sisu ja rakendusi, mis saavad noorte arendamist toetada. Noor saab omakorda näidata, mida põnevat ta on telefoniga õppinud või loonud.

Uuringu järgi on noorte enesetunne pärast pikka telefonikasutust erinev: 44% vastanutest ei tunne end teisiti kui enne ning 10% tunneb end inspireeritult või motiveeritult. Samas kogeb 24% süümepiinu ajaraiskamise pärast.

„Kui noor tunneb, et telefonis veedetud aeg läks raisku, tasub küsida, mida ta oleks tahtnud selle asemel teha. Tehnoloogia saab aidata ka õppida, treeninguid planeerida või sõpradega ühiseid tegevusi ette võtta ning miks mitte ka välja mõelda lahendusi probleemidele, mida noored ise märkavad,“ sõnas Samsungi Solve for Tomorrow programmi eestvedaja Egle Tamelyte.

Tänavu kuuendat korda toimuv Samsungi koolinoorte ideekonkurss Solve for Tomorrow kutsub 9.–12. klassi õpilasi pakkuma tehnoloogiapõhiseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Oodatud on ideed, mis aitaksid muuta liikumist kaasavamaks ja kättesaadavamaks või vähendada jäätmeid, säästa ressursse ja soodustada vastutustundlikumat tarbimist.

Samsungi tellitud uuringu viis augustis läbi Norstat. Uuringus osales 314 Eesti 14–19-aastast noort.