85% Eesti noortest tunnistab, et veedavad sotsiaalmeedias liiga palju aega
Noorte rohke ekraaniaeg ei valmista muret ainult lapsevanematele, üha kriitilisema pilgu heidavad oma tehnoloogiakasutusele ka noored ise. Värske uuring näitab, et valdav osa Eesti teismelistest tunneb, et sotsiaalmeedias kerimisele kulub liiga palju aega. Küsimus ei ole aga ainult selles, kuidas ekraaniaega vähendada, vaid kuidas panna tehnoloogia noorte jaoks sisukamalt tööle.
Norstati poolt augustis läbi viidud uuringu põhjal leiab koguni 85% Eesti 14–19 aastastest noortest, et kulutab sotsiaalmeedias kerimisele tõenäoliselt või kindlasti liiga palju aega. Ekraanide taga möödub ka märkimisväärne osa päevast – üle poole ehk 57% vastanutest veedab telefonis või tahvelarvutis vähemalt viis tundi päevas.
„See on päris kõnekas, et noored ise tajuvad sotsiaalmeedias veedetud aega liigsena. Seetõttu ei peaks arutelu piirduma ainult sellega, kuidas nende ekraaniaega vähendada. Sama oluline on küsida, mida noored tehnoloogiaga teevad ja kuidas suunata neid passiivse tarbimise asemel ise rohkem looma,“ ütles koolinoorte ideekonkursi Solve for Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte.
Tema sõnul võib tehnoloogia olla noore jaoks palju enamat kui meelelahutus või sotsiaalmeedia. „Me kipume rääkima tehnoloogiast ja noortest eelkõige läbi problemaatilise vaatenurga. Tegelikult on neil käes tööriist, millega saab neid samu probleeme lahendada. Tahame anda noortele võimaluse ise mõelda, kuidas panna tehnoloogia tööle näiteks selle nimel, et inimesed liiguksid rohkem või elaksid keskkonnasäästlikumalt,“ lisas Tamelyte.
Just sellele keskendub ka tänavu kuuendat korda toimuv Samsungi koolinoorte ideekonkurss Solve for Tomorrow, mis kutsub 9.-12. klassi õpilasi välja pakkuma tehnoloogiapõhiseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Tänavu saavad noored valida kahe teemasuuna vahel: sport ja tehnoloogia või jätkusuutlikkus.
Spordi ja tehnoloogia suunal otsitakse ideid, kuidas tehnoloogia võiks innustada inimesi rohkem liikuma ning muuta sporti kaasavamaks, kättesaadavamaks või köitvamaks. Jätkusuutlikkuse teemal saavad noored pakkuda lahendusi, mis aitaksid muuta igapäevaelu keskkonnasõbralikumaks, vähendada jäätmeid, säästa ressursse või soodustada vastutustundlikumat tarbimist.
Programmi käigus oodatakse koolinoortelt just ideed, mitte valmis prototüüpe. Selleks võib olla näiteks rakendus, uus digitaalne kogemus, nutikas lahendus või mõni täiesti uus idee. Programmi jooksul saavad meeskonnad mentorite ja koolituste toel oma ideid arendada ning viis žürii valitud parimat Eesti tiimi pääsevad Baltikumi finaali.
„Kõige huvitavamad lahendused võivad tulla just noortelt, sest nemad puutuvad nii tehnoloogia kui paljude sellega seotud probleemidega iga päev vahetult kokku. Meie eesmärk on anda neile programmi jooksul teadmised ja tööriistad, et algsest mõttest saaks võimalikult konkreetne lahendus,“ selgitas Tamelyte.
Möödunud hooajal otsisid osalejad lahendusi, mis innustaksid inimesi rohkem liikuma. Baltikumi finaalis saavutas Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastest koosnev meeskond Pentech kolmanda koha. Nende ideeks oli rakendus Orientr, mis võimaldab tehisintellekti abil luua jooksjale asukohapõhiseid virtuaalseid orienteerumisradasid.
Tänavu löövad noorte juhendamisel ja ideede hindamisel lisaks Samsungi spetsialistidele kaasa Kadri Mägi-Lehtsi, Ragn-Sells, Junior Achievement Eesti, TalTech, Tartu Ülikool, Sunly, Kliimaministeerium, SEIK, Helge Kool MTÜ, GYM! ja Tallinna Ringmajanduskeskus.
Solve for Tomorrow programmist saavad osa võtta kõik 9.-12. klassi õpilased ning meeskondi saab registreerida kuni 16. oktoobrini veebilehel www.solvefortomorrow.ee. Konkursi auhinnafond on 16 000 eurot. Võitjameeskond saab 5000 eurot idee elluviimiseks ning 5000 euro väärtuses Samsungi seadmeid. Samuti on tasustatud ka programmi teine ja kolmas koht.
Rohkem informatsiooni Solve for Tomorrow programmi ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee.
Norstati augustikuus läbiviidud uuringus osales 314 Eesti 14–19 aastast noort.
