{"id":3056,"date":"2025-12-12T13:26:13","date_gmt":"2025-12-12T13:26:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.solvefortomorrowbaltics.com\/?p=3056"},"modified":"2025-12-12T13:32:55","modified_gmt":"2025-12-12T13:32:55","slug":"kiusamine-ei-ole-vaid-koolide-mure-ka-spordi-ja-huvikoolid-peaksid-votma-suurema-vastutuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.solvefortomorrowbaltics.com\/et\/kiusamine-ei-ole-vaid-koolide-mure-ka-spordi-ja-huvikoolid-peaksid-votma-suurema-vastutuse\/","title":{"rendered":"Kiusamine ei ole vaid koolide mure \u2013 ka spordi- ja huvikoolid peaksid v\u00f5tma suurema vastutuse"},"content":{"rendered":"

Kuigi koolid tegelevad \u00fcha teadlikumalt kiusamise ennetamisega, leiavad taolised pinged ja konfliktid aset ka v\u00e4ljaspool klassiruumi treeningutes, v\u00f5istlustel ja huviringides. Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool ekspertide s\u00f5nul j\u00f5uab spordivaldkond nende radarile enamasti alles siis, kui probleem on juba t\u00f5sine. Ometi t\u00f5devad nad, et treeneritel on erakordne m\u00f5ju kujundada r\u00fchma sisekliimat ja noorte heaolu ning seda ei tohiks treeningute k\u00f5rval j\u00e4tta tagaplaanile.<\/strong><\/p>\n

\u201eKoolides on kiusamisest r\u00e4\u00e4gitud j\u00e4rjest rohkem ning s\u00fcsteemid tulekahjude ennetuseks on enam-v\u00e4hem paigas. Spordi- ja huvir\u00fchmades seevastu valitseb sageli arusaam, et l\u00fchike treeningtund ei ole koht sotsiaalsete teemade lahkamiseks ning v\u00e4\u00e4rtused tulevad lapsele mujalt kaasa. Paraku see aga p\u00e4ris nii ei ole,\u201c s\u00f5nas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triinu Purru.<\/p>\n

N\u00e4iteks selgus Samsungi tellitud Norstati uuringust, et 48% \u00f5pilastest leiab, et treenerite oskused luua turvalist ja kaasavat keskkonda on vahel puudulikud, ning 20% noortest tunneb end treeningutes k\u00f5rvalej\u00e4etuna kas oma p\u00e4ritolu, v\u00e4limuse, taseme v\u00f5i soolise identiteedi t\u00f5ttu. Nende arvude taga on keskkond, kus lapsed veedavad iga n\u00e4dal tunde ning kus treeneri s\u00f5nal ja hoiakul on tihti suurem m\u00f5ju kui \u00f5petajal.<\/p>\n

Sihtasutuse jaoks ei tule uuringutulemused \u00fcllatusena. \u201eSpordi- ja huvikoolide personal ei pea ennast sageli vastutavaks sotsiaalsete teemade eest, sest fookus on harjutustel, tulemustel ja ajal, mis on juba niigi piiratud. Kui juhendaja tunneb, et tal pole kindlust v\u00f5i oskusi ega tuge juhtkonna poolt sotsiaal-emotsionaalsete teemadega tegelemiseks, siis seda ka ei juhtu. Seet\u00f5ttu j\u00f5uavadki huvitegevuse ja spordivaldkonna juhtumid meieni enamasti alles siis, kui olukord on juba v\u00e4ga keeruline,\u201c m\u00e4rkis Purru.<\/p>\n

Ka sihtasutuse kommunikatsiooni- ja kogukonnajuht Klelia Peterson n\u00e4eb korduvat mustrit: klubid v\u00f5i lapsevanemad otsivad abi, saadakse n\u00f5u ja konkreetne juhtum lahendatakse, kuid seej\u00e4rel huvi ennetust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks raugeb. \u201eKiusamise m\u00f5istmine eeldab k\u00f5igil osapooltel \u00fchist arusaama. Kui spordiklubis puuduvad \u00fchised reeglid ja v\u00e4\u00e4rtused, siis on v\u00e4ga keeruline luua kaasavat ja toetavat keskkonda. Treener on noore jaoks suur eeskuju ning see annab talle tohutu v\u00f5imaluse m\u00f5jutada r\u00fchmakultuuri, aga sellega kaasneb ka suur vastutus.\u201c<\/p>\n

Samsungi uuringust ilmes, et lausa 29% \u00f5pilastest ei n\u00f5ustu v\u00e4itega, et sport aitab kiusamise vastu v\u00f5idelda. Purru s\u00f5nul peitub selle taga spordikeskkonna erip\u00e4ra, mis on tihtipeale pingeline, v\u00f5istluslik ja v\u00f5rdlemist t\u00e4is. Kui koolis n\u00e4hakse rohkem varjatud kiusamist, siis trennis v\u00f5ib olla rohkem f\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i otsest halvustamist. Lisaks kanduvad juhendaja enda emotsioonid – n\u00e4iteks hetked, kus juhendaja \u00fctleb m\u00f5tlematult, et \u2018miks sa selle v\u00f5imaluse \u00e4ra rikkusid\u2019 – v\u00e4ga kiiresti ka grupid\u00fcnaamikasse \u00fcle.<\/p>\n

Kui juhendaja m\u00e4rkab kiusamist, on t\u00e4iskasvanuna \u00fclesanne tal sekkuda. \u201eSekkumine ei ole valik, see on vastutus mis t\u00e4iskasvanuks olemisega kaasneb. Kindlasti tuleb toetada kannatanut, r\u00e4\u00e4kida nii kiusaja kui ka sageli terve grupiga, kaasata vajadusel lapsevanemad ja hoida olukorral silm peal. Juhendaja \u00fclesanne on luua koos grupiga \u00fchised kokkulepped, millest iga\u00fcks kinni peab ning olukorra tekkides neid meelde tuletada. Karistamine ei t\u00f6\u00f6ta, vaid just selgitust\u00f6\u00f6 on see, mis aitab noorel p\u00e4riselt oma k\u00e4itumist m\u00f5ista ja muuta,\u201d soovitas tegevjuht Purru.<\/p>\n

Sotsiaal-emotsionaalsed oskused ei vaja treeningutes eraldi loenguid v\u00f5i pikki arutelusid. Piisab vaid sellest, kui p\u00f5imida oskuste harjutamine loomulikult treeningu sisse. \u201eMe treenime lihaseid, aga samamoodi saab treenida t\u00e4helepanu, empaatiat ja koost\u00f6\u00f6oskust,\u201c s\u00f5nas Peterson. \u201eSelle harjutamiseks v\u00f5ib v\u00f5tta n\u00e4iteks paar minutit tunni algusest v\u00f5i l\u00f5pust, kus k\u00e4iakse \u00fcle \u00fchised kokkulepped v\u00f5i reflekteeritakse treeningul toimunut. Need v\u00e4ikesed sammud ei v\u00f5ta treeningult midagi \u00e4ra, kuid annavad v\u00e4ga palju juurde.\u201c<\/p>\n

Kiusamise ennetus on spordis sama oluline kui koolis. V\u00f5ib olla isegi olulisem, sest treeneri m\u00f5juv\u00f5im noore enesekindlusele ja kuuluvustundele on v\u00e4ga suur. \u201eKa treeneritele on olemas koolitusi ning kui teadlikkusega tegeletakse j\u00e4rjepidevalt, on treeningud rahulikumad, lapsed keskendunumad ja ka sportlik areng parem,\u201c \u00fctles Peterson. \u201eLapsed \u00fctlevad meile v\u00e4ga tihti, et just t\u00e4iskasvanu \u00fcks toetav s\u00f5na v\u00f5i kasv\u00f5i see, et ta p\u00e4riselt m\u00e4rkab ja k\u00fcsib, ongi p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas. Ehk lihtsam ja m\u00f5istlikum on tegeleda asjadega jooksvalt, mitte oodata kriisi.\u201c<\/p>\n

Samsungi tellitud uuringu viis l\u00e4bi Norstat, mis k\u00fcsitles Baltikumis augustikuu jooksul 934 \u00f5pilast vanuses 14-19.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuigi koolid tegelevad \u00fcha teadlikumalt kiusamise ennetamisega, leiavad taolised pinged ja konfliktid aset ka v\u00e4ljaspool klassiruumi treeningutes, v\u00f5istlustel ja huviringides. Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool ekspertide s\u00f5nul j\u00f5uab spordivaldkond nende radarile enamasti alles siis, kui probleem on juba t\u00f5sine. Ometi t\u00f5devad nad, et treeneritel on erakordne m\u00f5ju kujundada r\u00fchma sisekliimat ja noorte heaolu ning seda ei tohiks …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3062,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-3056","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t