{"id":405,"date":"2023-08-01T08:43:35","date_gmt":"2023-08-01T08:43:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.solvefortomorrowbaltics.com\/uudised\/"},"modified":"2023-10-11T08:32:40","modified_gmt":"2023-10-11T08:32:40","slug":"uudised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.solvefortomorrowbaltics.com\/et\/uudised\/","title":{"rendered":"Uudised"},"content":{"rendered":"

\u201c\u00c4kki lennuk kukub alla?\u201d Ps\u00fchholoog jagab m\u00f5tteharjutust, kuidas \u00e4revusega v\u00f5idelda<\/strong><\/h1>\n

Oktoober on vaimse tervise kuu, mis v\u00f5ib inspireerida oma vaimsele tervisele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\u00a0<\/strong>N\u00f5uandeartiklis keskendume \u00e4revush\u00e4iretele, mis esinevad aastas hinnanguliselt ca 9% inimestel.<\/strong><\/p>\n

Peaasi.ee n\u00f5ustaja, ps\u00fchholoog Andreas Holsti s\u00f5nul v\u00f5ib\u00a0\u00e4revush\u00e4irega elamine\u00a0\u00a0olla koormav, kuid oluline on teada, et see on ravitav ning \u00e4revuse v\u00e4hendamisega on v\u00f5imalik ka iga\u00fchel iseseisvalt tegeleda.\u00a0Selleks, et \u00e4revust iseseisvalt v\u00e4hendada tuleks esmalt aru saada, kuidas on oma enesetunnet \u00fcldse v\u00f5imalik m\u00f5jutada.<\/p>\n

Holst selgitab, et tuginedes Kognitiivse K\u00e4itumisteraapia raamistikule on enesetunde m\u00f5jutamiseks v\u00f5imalik l\u00e4heneda kahest erinevast punktist \u2013 m\u00f5tetest v\u00f5i k\u00e4itumisest.\u00a0 Ta m\u00e4rgib, et \u00f5nneks on ajapikku v\u00f5imalik oma m\u00f5tteid muuta, neid suunata ja juhtida. \u201cM\u00f5ttemustrite muutmine pole kerge, aga see on sarnane muudele oskustele \u2013 alguses on p\u00e4ris raske, aga harjutades kujunevad oskused ja vilumus.\u201d<\/p>\n

Holst r\u00e4\u00e4gib, et esimese asjana on oluline suurendada teadlikkust oma m\u00f5tetest. Selleks tuleks t\u00e4hele panna m\u00f5tteid, mis meil on iseenda ja maailma kohta.\u00a0Sageli pole need m\u00f5tted p\u00e4ris teadlikud ning paneme neid t\u00e4hele vaid \u201cvilksamisi\u201d.\u00a0Tihti oleme rohkem ametis enda m\u00f5tete m\u00f5tlemisega kui nende endale teadvustamisega.<\/p>\n

Kui m\u00f5tlemist t\u00e4psemalt vaadelda ja anal\u00fc\u00fcsida, siis selgub, et p\u00e4ris suur osa meie m\u00f5tetest ei vasta v\u00e4ga h\u00e4sti reaalsusele. Tihti on m\u00f5tted segunenud subjektiivsete hinnangute ja uskumustega, mis kallutavad nende objektiivsust.<\/p>\n

\u201cKui oled oma m\u00f5tteid hakanud t\u00e4hele panema ja m\u00e4rkama, millised neist tekitavad \u00e4revust, siis on mitmeid v\u00f5imalusi oma m\u00f5tete muutmiseks ja enesetunde parandamiseks,\u201d selgitab Holst.<\/p>\n

M\u00f5tete vaidlustamine<\/strong><\/p>\n

Peaasi.ee n\u00f5ustaja, ps\u00fchholoog Andreas Holst jagab m\u00f5tteharjutust \u00e4revuse suhtes, mida paljud inimesed on tundnud.<\/p>\n

\u201cKujutle, et sul tekib lennukis istudes korraga \u00e4rev m\u00f5te: \u00c4kki kukub lennuk alla!\u201d Selle asemel, et oma peas leida sadu viise, kuidas see juhtuda v\u00f5iks, v\u00f5id hoopis endale \u00f6elda nii: \u201cHmm, see on v\u00e4ga kummaline m\u00f5te, mis mulle p\u00e4he tuli! Huvitav, mis t\u00f5estust mul selle v\u00f5imaluse realiseerumisele on? Statistiliselt on ju lendamine k\u00f5ige turvalisem transpordiviis. Pole ime, et mu keha reageerib \u00e4revalt, kui ma sellist asja ette kujutan.\u201d Samas see on ainult m\u00f5te ja sellest saab ka lahti lasta,\u201d \u00fctleb Holst ning lisab veel, et \u00e4revuse v\u00e4hendamine m\u00f5tlemise kaudu t\u00e4hendab oma m\u00f5tete j\u00e4lgimist, vaidlustamist ja \u00fcmberhindamist. Teisis\u00f5nu oma m\u00f5ttemustrite muutmist.<\/p>\n

\u201cKui oma m\u00f5tteid hoolikalt t\u00e4hele panna, siis n\u00e4eme, et paljud meie m\u00f5tted ei vasta tegelikkusele. Neid erinevusi reaalsusest nimetatakse m\u00f5ttevigadeks. K\u00f5igil meil on m\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral selliseid m\u00f5ttevigu, aga kui neid on liiga palju, siis v\u00f5ib m\u00f5nel raskemal perioodil \u00e4revus t\u00f5usta ebatervislikule tasemele. Pikaajaline k\u00f5rgenenud \u00e4revustase viibki l\u00f5puks v\u00e4lja kujunenud \u00e4revush\u00e4ireni. \u00c4revush\u00e4ire ehk liigne \u00e4revus soodustab omakorda teiste vaimse\u00a0tervise probleemide tekkimist,\u201d r\u00e4\u00e4gib Holst.<\/p>\n

Noorte vaimse tervise eest on v\u00f5itlema asunud koost\u00f6\u00f6s Peaasi.ee-ga ka Samsung, mis korraldab noorte heaolule suunatud ideekonkurssi\u00a0Solve For Tomorrow<\/a>. \u201c\u00c4revus ja pinged kooliruumis on paljudele \u00f5pilaste igap\u00e4evane ja normaalsus, olgugi, et see nii olema ei peaks. Just seet\u00f5ttu on Samsung k\u00e4ima l\u00fckanud ideekonkurssi Solve For Tomorrow, mis otsib lahendusi noorte heaolu parandamise osas kooliruumis,\u201d \u00fctleb Solve For Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte<\/p>\n

Kuigi kergemate vaimse tervise probleemidega on v\u00f5imalik tegeleda ka ise, siis vahetevahel v\u00f5ib nendega tegelemisel vaja minna abi.<\/p>\n

Peahea n\u00f5ustamine on 12-26 aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme.<\/p>\n

12\u201315 aastased saavad n\u00f5ustamisele registreeruda kirjutades\u00a0keskus@peaasi.ee<\/a>.
\nN\u00f5ustamine on noortele tasuta.\u00a0K\u00f5ige enam on abi neil noortel, kelle raskused ei vaja veel arstiabi v\u00f5i kui raskused ei ole elu veel v\u00e4ga keeruliseks muutnud. 16\u201326 aastased noored saavad n\u00f5ustamisele registreeruda siin:\u00a0https:\/\/noustamine.peaasi.ee\/noored<\/a><\/p>\n

Noor saab valida talle olulised teemad, mis lahendamist vajavad. Peahea n\u00f5ustamine koosneb kuni kuuest kohtumisest. N\u00f5ustajad kasutavad teadusp\u00f5hiseid ja noorte jaoks sobilikke tehnikaid. N\u00f5ustajatel on erialane k\u00f5rgharidus, nad on l\u00e4binud Peahea v\u00e4lja\u00f5ppe ja praktika ning neid juhendavad kogenud kliinilised spetsialistid.\u00a0Vajadusel suunatakse noor asjakohasema teenuseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201c\u00c4kki lennuk kukub alla?\u201d Ps\u00fchholoog jagab m\u00f5tteharjutust, kuidas \u00e4revusega v\u00f5idelda Oktoober on vaimse tervise kuu, mis v\u00f5ib inspireerida oma vaimsele tervisele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\u00a0N\u00f5uandeartiklis keskendume \u00e4revush\u00e4iretele, mis esinevad aastas hinnanguliselt ca 9% inimestel. Peaasi.ee n\u00f5ustaja, ps\u00fchholoog Andreas Holsti s\u00f5nul v\u00f5ib\u00a0\u00e4revush\u00e4irega elamine\u00a0\u00a0olla koormav, kuid oluline on teada, et see on ravitav ning \u00e4revuse v\u00e4hendamisega on v\u00f5imalik …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1231,"parent":0,"menu_order":20,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"page-news.php","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"class_list":["post-405","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t