Uuring: veerand noortest pole iganädalaselt füüsiliselt aktiivsed. Suurimad takistused on motivatsiooni- ja ajapuudus

Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et kolm neljast Eesti noorest vanuses 14–19 on vähemalt kord nädalas füüsiliselt aktiivsed. 39% koolinoortest liigub aktiivselt kolm või enam korda nädalas. Uuringust selgus, et vanuse kasvades suureneb liikumist pärssivate tegurite mõju.

„Pealtnäha võib tunduda hea, et 39% noortest on füüsiliselt aktiivsed kolm või enam korda nädalas. Kuid kui võtta aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus, peaksid kuni 17-aastased noored liikuma iga päev vähemalt 60 minutit,” selgitas Solve for Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte. „See ei ole oluline ainult sportliku vormi hoidmiseks, vaid mõjutab ka vaimset heaolu, keskendumisvõimet ja üldist arengut. Võib oletada, et ilma kehalise kasvatuse tundideta ei oleks pooled noortest isegi iganädalaselt piisavalt aktiivsed.“

Uuringust selgus, et peamisteks noorte füüsilist aktiivusust pärssivad tegurid on motivatsiooni- ja ajapuudus. Tegurite mõjud süvenevad vanuse kasvades – kui 15-aastastest tõi ajapuuduse välja 34% ja motivatsioonipuuduse 36%, siis 18-aastaste seas on need näitajad juba vastavalt 60% ja 47%.

„Noored ei jäta füüsilist aktiivsust sellepärast, et nad ei hooliks, vaid sest neil on üha rohkem muid kohustusi ja vähem aega,“ sõnas Tamelyte. „See on koht, kus nutikad digilahendused saaksid päriselt aidata – näiteks liikumisampsude igapäevaellu lõimimine, mille sooritamiseks ei pea spordisaali minema.“

Uuring näitas, et vanuse kasvades huvis sportimise vastu suureneb. Kui 15-aastastest polnud sportimisest huvitatud 17% vastanutest, siis 18-aastaste seas oli see näitaja vaid 10%.

Kõige populaarsemaks liikumisviisiks osutus jalutamine või jooksmine, millega tegeleb regulaarselt 39% noortest. Järgnesid jõu- ja fitnesstreeningud (34%), jalgrattasõit (21%) ja tantsimine (12%). Pallimängud – jalgpall, korvpall ja võrkpall – olid võrdselt populaarsed, igaühega tegeles 8% vastanutest.

Tendentsina on märgata, et vanuse kasvades kaldutakse üha enam individuaalsete treeningute poole, samas kui meeskonnaspordialad jäävad tagaplaanile. Näiteks tegeles jalgpalliga 15-aastastest 10%, kuid 18-aastastest vaid 5%. Seevastu jõutreeningutega tegeles 15-aastastest 23%, 18-aastastest aga juba 43%.

„Tõenäoliselt on sellise suundumuse taga asjaolu, et grupitreeningud toimuvad kindlatel kellaaegadel, kuid vanuse kasvades suureneb noorte ajasurve – individuaaltreeninguid saab aga teha endale sobival ajal,“ selgitas Tamelyte.

Uuring viidi läbi Solve for Tomorrow ideekonkursi raames, mille eesmärk on julgustada noori looma tehnoloogiapõhiseid lahendusi, mis aitaksid inimestel rohkem liikuda ja sportida. Programmi tänavune fookus on inspireeritud Milano Cortina 2026 taliolümpiamängudest, ühendades spordi ja tehnoloogia.

Samsungi ideekonkurss kutsub 9.–12. klassi noori moodustama 3–5-liikmelisi tiime ja esitama oma idee. Eesti parimad pääsevad edasi Baltikumiülesele finaalvõistlusele. Auhinnafond on 16 000 eurot. Ideid ja tiime saab registreerida kuni 7. oktoobrini veebilehel www.solvefortomorrow.ee.

Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, mis küsitles augusti jooksul kokku 315 9.-12. klasside õpilast.