Uuring: just nendepoolne kiitus tõstab kooliõpilaste tuju enim. Psühholoog selgitab fenomeni evolutsioonilist tausta
Samsungi Solve For Tomorrow programmi raames koostatud uuringust selgus, et koguni 22% 9.-12. klassi õpilastest tundis end viimase koolis veedetud nädala jooksul vaimselt halvasti.
Norstati läbiviidud koolinoorte heaolu uuringus märkis 4% noortest, et tundis end väga halvasti, 18% tundis end pigem halvasti, 39% ütles keskmiselt, pigem hästi vastas 29% ning väga hästi 10%-i.
Õpilastest, kes tundsid end viimase nädala jooksul koolis väga halvasti, halvasti või keskmiselt tõi kolmandik välja, et nende tuju langetasid enim ebameeldivad kaaslased. Õpilased, kes tundsid end nädala jooksul pigem halvasti, märkis, et tujulangus oli tingitud eraelulistest probleemidest ja ebameeldivatest kaasõpilastest. Õpilased, kes tundsid end keskmiselt tundsid samuti tujulangusi, mille põhjustajateks olid peamiselt varajasest ärkamisest tingitud vähene uni, ebameeldivatest õppeainetest ja õpetajatest.
„Igal juhul on oluline, et õpilased tunneksid end koolikeskkonnas hästi ja just selleks korraldame me taaskordset Solve For Tomorrow kooliprogrammi, kus õpilased saavad ise pakkuda enda ideid kooliga seotud murede lahendamiseks ja heaolu suurendamiseks. Meie anname neile igakülgset tuge ja varustame neid oma ala ekspertidest mentoritega, kes aitavad neil ideid arendada,“ sõnas Solve For Tomorrow programmi eestvedaja Egle Tamelyte.
Kõige enam tõstab õpilaste tuju klassikaaslaste poolt tulev kiitus, nii vastas 28% õpilastest. Samas, kui üksnes 7%-il tõstis tuju õpetaja poolne kiitus ja 3%-il vanemate poolne sõnaline tunnustus. Head hinded kergitasid veerandi vastanu tuju ning enda lemmik õppeaines osalemine 14% vastanu tuju.
Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst märgib, et inimestel on evolutsiooniline surve võimalikult hästi teistega koostööd teha. Selle nähtuse nimi on grupiselektsioon, kus keskkond selekteerib ajas gruppe ehk indiviidide kogumit, mis selles kõige paremini toime tulevad. Gruppide edukuse ei määra ainult selles olevate indiviidide omadused, vaid ka kui hästi nad suudavad ellu jäämiseks omavahel koostööd teha.
“Inimeste eripära teiste loomadega võrreldes peitub selles, et erinevatel põhjustel me teeme koostööd lihtsalt niivõrd palju paremini, et sellest sai meie ellujäämise strateegia. Seetõttu on meie liigi ellujäämise seisukohast kõige olulisem teha koostööd, mille tõttu pühendame tohutult palju aega suhete loomisele ja hoidmisele,” ütleb Holst ning märgib, et tema hinnangul selgitab see ka seda, miks kaasõpilaste poolne tunnustus noortele niivõrd oluline on.
Holst lisab, et kui indiviid on grupist välja heidetud või ülejäänud grupp hindab meie tegevust või meid ennast negatiivselt, siis see on ääretult valus. Samas heakskiit pakub tohutult palju positiivseid ja julgustavaid emotsioone. Emotsioonide kaudu mõjutab grupp indiviide soovitult käituma. Noored kogevad aga neid protsesse erinevatel põhjustel palju intensiivsemalt kui täiskasvanud.
Psühholoog Andreas Holst märgib, et paraku ühest vastust, mida teha, kui kooliruumis noor end kaasõpilaste tõttu halvasti tunneb ei ole. Ta selgitab, et kiusamise puhul võiks kindlasti rääkida õpetajatega või kooli tugispetsialistidega. Teisalt jälle on vahetevahel mõne olukorra tõttu end halvasti tundmine õppimise ja kasvamise lahutamatu osa.
“Suures plaanis võiks öelda, et esimene samm on alati olukorda analüüsida. Kas ma tegin päriselt midagi valesti või käitus kaasõpilane nõmedalt? Kas kaasõpilase nõmeda käitumise taga võib olla mõni minust sõltumata põhjus? Ise olukorra sees olles on muidugi selle objektiivne analüüs raske ülesanne, millega tihti isegi täiskasvanud hakkama ei saa. Seetõttu soovitaksin pideva kehva enesetunde korral pöörduda spetsialisti poole. Koolis on nendeks näiteks sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog,” ütleb Holst ning lisab, et kui mingil põhjusel kooli poolt pakutava tugiisiku poole minna ei soovita, siis saab tulla peaasi.ee noortenõustamisse. Nõustamisele võib pöörduda ükskõik millise murega, k.a suhtlemisprobleemidega.
Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles septembris kokku 251 inimest.