Baltikumi võrdlus: millise riigi noored on kõige sportlikumad?

Norstati läbi viidud uuringust selgus, et regulaarse füüsilise aktiivsuse osas on Eesti noorte tulemused Balti riikide võrdluses kõige tagasihoidlikumad. Populaarseimad meeskonnaalad 14-19 aastaste noorte seas on ikkagi pallimängud, kuid riikide lõikes on märgata ka harrastuseelistuste erinevusi.

Uuringu kohaselt on füüsiliselt aktiivseid noori, kes spordivad vähemalt kolm korda nädalas, kõige vähem Eestis – 39%. Lätis ja Leedus on sama näitaja 41%. Passiivseid noori, kes on füüsiliselt aktiivsed ainult kuni kaks korda kuus, on kõige enam Leedus – 27%, järgnevad Eesti (24%) ja Läti (23%).

Kõigis kolmes Balti riigis on kõige populaarsemad just tegevused, mida saab harrastada iseseisvalt – jõu- ja fitnesstreeningud, jalgrattasõit ning jooksmine või tempokas jalutamine. Meeskonnaspordialadest on noorte seas Baltikumi koondvaates kõige populaarsem korvpall. Kõige suurem on korvpalli harrastajate osakaal Leedus, kus palli põrgatades hoiab end füüsiliselt aktiivsena 14% 14–19-aastastest. Eestis ja Lätis on see näitaja ligi poole väiksem – 9%.

Kõik kolm riiki on korvpallis olnud silmapaistvalt edukad. Seda ilmestavad ka tänavused Euroopa meistrivõistluste tulemused, kus kõik Balti koondised jõudsid 20 parema hulka. „Ajalooliselt on kõige silmapaistvamad tulemused aga Leedul ning nähtavasti kolm Euroopa meistritiitlit on jätnud tugeva jälje ka noorte eelistustesse – sportlik edu kasvatab huvi, loob eeskujusid ja inspireerib ise mängima,“ sõnas Solve for Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte.

Kui Balti riike saadavad head tulemused korvpallis, siis sama ei saa öelda jalgpalli kohta, kus Euroopa meistrivõistlustele on jõudnud vaid üks Balti riik – Läti, enam kui 20 aastat tagasi. Olgugi, et Eesti jalgpallikoondis on valitsev Baltikumi meister, on uuringu kohaselt jalgpalli mängivate noorte osakaal madalam kui teistes Balti riikides, vaid 8%. Lätis ja Leedus on vastav näitaja 9%. Populaarne meeskonnaala on ka võrkpall, millega tegeleb Leedus 14%, Eestis 8% ja Lätis 7% noortest.

„Balti riikide noored liiguvad küllalt sarnaselt, kuid trend on murettekitav. Füüsiline aktiivsus püsib endiselt pigem madalal. Puudus on nutikatest ideedest ja lahendustest, mis motiveeriks noori rohkem liikuma. Seetõttu oleme käivitanud ideekonkursi Solve For Tomorrow, mille tänavune eesmärk on julgustada noori looma tehnoloogiapõhiseid lahendusi, mis aitaksid inimestel rohkem liikuda ja sportida,” selgitas Tamelyte.

Samsungi ideekonkurss kutsub 9.–12. klassi noori moodustama 3–5-liikmelisi tiime ja esitama oma idee. Eesti parimad pääsevad edasi Baltikumiülesele finaalvõistlusele. Auhinnafond on 16 000 eurot. Ideid ja tiime saab registreerida kuni 17. oktoobrini veebilehel www.solvefortomorrow.ee.

Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, mis küsitles augusti jooksul kokku 934 9.–12. klassi õpilast Balti riikides.